Suvi

Minu tihedad kaks nädalat laagris said läbi, olin ōnnelik, et seal olla sain ja teha ja näha, et saan kōikide selliste toimetusega hakkama kuid siiski on see väsitav ja vajan akude laadimist.
Esimene vahetus olid suuremad lapsed nendega oli lihtne aga samas utsitama pidi neid rohkem. Teine vahetus olid pisemad ja neil loovus möllas ja kallistusi sain koguaeg kuhjaga, see teeb tuju alati heaks, kui nad on nii siirad ja heasüdamlikud, et maailmas polegi kuskil halba ega kurja..


Rääkides halvast...

Paratamatult on meie pisikeses kodus pinged, pinged, mis tōstavad katuse majal pealt... Sestap üritan pidevalt mujal olla ja mitte ees olla kōigil. Kōik on harjunud, et mind pole kodus, olen koolis eest ära ja vahel harva on ikka tore näha ju...Eile läksin magama rinnus oli ängistus, ma ei taha, et see nii oleks aga kōik näevad vaid teiste vigu ...ma püüan koguaeg vaikselt olla, jääda märkamatuks aga ikka juba ukse peale vastu tulles hakatakse juba pihta ja eeldatakse kōige hullemat, nii ei saagi ju ...

Ma ei ole halb inimene ma ei taha kuri, pahane ega halb olla. Ma ei torra kunagi ilmaasjata aga vahel tundub, et mitte keegi ei saa minust aru. Ma olen viimased 4 aastat teinud kōik, et mu koolitee sujuks hästi olen palju vaeva näinud ja pingutan kuis jaksan aga sōbrad, huvid....tegemised on tahaplaanile jäänud. Mul pole enam ühtegi sōpra Tallinnas, kellele helistada, et näiteks kohvi jooma minna. Avastasin, et kohe on tulemas sünnipäev ja mul ei ole mitte kedagi kutsuda... Kui ka enne helistati ja kutsuti mind vahel kuskile ma vastasin ei saa, ma pean ōppima vōi olen nunnuga planeerinud lihtsalt niisama aega surnuks lüüa siis enam keegi ei näe vaevagi mind kuskile kutsuda... Ma ei taha ma ei tea mis uskumatuid asju... Loodan, et kooli lōpetamine sujub hästi ja leian töö ja saan oma elu peale... Kuigi painavad mind igasugused hirmud seoses sellega aga ma mōtlen ikka, et ma pole esimene inimene, kes selliste katsumustega silmitsi peab seisma ja kōik on hakkama saanud, tuleb ka minul hakkama saada.
Ma vōin kōlada imelikult aga ma Igatsen kooli, seal ma tunnen et olen vähemalt kasulik ja asjalik saan midagi teha ja see tuleb üldjuhul hästi ka välja.

Tagasi kodus

Kõigepealt suured vabandused, et viimane kuu Hispaanias ei jõudnud teid enam kursis hoida oma tegemistega lihtsalt ei olnud aega oma tegemiste kõrvalt. Nüüdseks olen juba kodus ja alustanud nendest mõtetest, mis mind rõõmustavad.

Esimene suur aitäh läheb mu suurepärasele kaasaelajatele ja kes muretseid ja pingsalt mind koju ootasid.
Mulle teeb rõõmu Hegne positiivsus, Helini konkreetsus ja kiire organiseerimisvõime tänud selle piljardimängueest, päriselt tundsin end nii hästi, kui see viimane pall sisse läks. Jeee!
Liis jällegi oma agarusega ja abivalmidusega. millal ma lambaid ja Sossut näen?
Merlin on üks suur suur kõrv , aitäh, sa oled alati olemas sealsamas ja alati ma ei tea automaatselt pöördun suht 99,9% probleemide, ideede, küsimuste, uudistega Sinu poole. Ja muidu seda, et sa oled ilus inimene, ära ole nii kriitiline enda suhtes ;)

Ja natuke sellest, mis ei meeldi...
Oi karm õppetöö, mis peaks hetkel olema ja ma lihtsalt ei jaksa, vedru käis maha :( mure on päris päris suur...
Proseminar!!! seminaritöö + kõik muud ained ja eksamid oooo Madre Mia!

Meie tunniplaan on katastroooof auk siin auk seal ja laiali venitatud nagu tatt.
Ja kes teab see teab mis muremõtted mul veel peas on, kolm kuud oli liiga pikk aeg...oeh...
Ootan juba suve, tahan õppimismõtted peast saada Hispaanias rannas jalad liiva alla kaevata külma limpsi juua ja tunda kuidas päike paitab mu punnis põski, mis on tagajärg imepärasele Hispaania toidule. Ahja muidugi koos Irene ja Eli ja Los Chatos! Tahan ka oma peresi uuesti näha.
Saaks see kool ometigi otsa... :)

Video varuge aega selle vaatamiseks, jutupaunik alustab ;)

http://youtu.be/9soxUbO6ZA0

http://m.youtube.com/#/watch?v=9soxUbO6ZA0&feature=youtu.be&desktop_uri=%2Fwatch%3Fv%3D9soxUbO6ZA0%26feature%3Dyoutu.be

Long time...

Oiiii, üldse pole aega olnud kirjutada aga Keterellal on kõik käpa all:) st kõik on korras;)

Millest ma kirjutan, suured lumetormid on möödas, vihmaperiood pikk pikk on käes ja põllumeestel on aega baaris napsutada :)

Vahepeal tegin oma esimesed hapukapsad ja õpetan pereemale söögitegemist... Ta on niii õnnelik, et süüa teha oskan ehkki ma ei usu et selles väga osav olen...

Koolis on koguaeg palju tegemist, ettevalmistused ja värgid koolis on käia jäänud 2,5 nädalat täpselt... Juhhei! Samas... Olen pisut kurb ka, siin pisikeses maakülakeses kus mittemidagi tarka teha pole elavad toredad inimesed ja siinne rahulik muretu elu jääb üheks seikluseks mu elus...
Kodumaal algavad uued muretsemised ja tormamised oeh, kuidas ei taha kohe sinna argikooläeva tagasi... Harjusin ära juba igapäevase õpetaja rolliga...

Ehkki on mul head uudist kah! Kiuksu hakkab saama stippi, jesh olen olnud tubli ja pingutanud kõvasti, kift eks ;)

Täna ootab mind ees suuremat sorti pidu... Teine pidu siis kolme kuu jooksul jee!
Nimelt töötavate naiste päev oli eile mitte lihtsalt naiste päev ja mind kutsuti õhtusöögile.. Muidugi nõustusin... Aga point on selles, et kohal on 126 naist ja ainult naist - ei jõua ära näha mis toimuma hakkab :) kindlasti palju mokalaata ja head toitu :)

Õpetan koguaeg neile Eesti keelt ja täidsa tore on kuulda hommikuti Tere Hommikust või Head Isu ja Terviseks, kui aevastan... :)

Kirjutan jälle, kui aega :)

Vaata kui kiiresti aeg lendab!

Jõhker kuidas aeg liigub... Alles oli esimene päev ja nüüd juba pooolepeal...
Pole vahepeal aega olnud kirjutadagi, sest koguaeg on kiire ja palju tööd...
Sain toreda uudise saan väikese taskuraha oma "mõne" ületunni eest ehk siis see tegi mu tuju päris heaks aga olen olnud juba nädal aega haige ja vindunud, tubli olnud ja eile koolis oli asi ikka jube hull.. Ja täna ei lubanud mu juhendaja kooli minna.. " see, et sa Eestlane oled, ei tähenda, et haigena kooli tulema pead! Puhka ja ma ei LUBAsul kooli tulla.... See oli käsk, sest ta kartis, et ma ei nõustu VABA PÄEVAGA ... Hahh muidugi ... see oleks parem kui ma terve oleks aga siiski saan aega ravida  kurku ja pead. selline tunne on nagu oleks nädal aega jutti joonud, hääl on ära ja kõrvad on kahtlased, loodan, et keskkõrva põletikku ei tule...

Aitab küll halamisest mul on olnud lihtsalt imeline aeg siin, mu juhendaja on parim lihtsalt supper!
Vahepeal oli meil siin koolis karneval, igapool karneval ja lapsed oi kuidas ma meeldin neile, nii hea soe tunne on kooli minna iga päev :) eriti tahan kiita Aliaguillas 6 klassi lihtsalt liiga hea!  Nendega saan teha vist midaiganes ja neil on mingi eriline komme mind iga tunni lõpus tänada ja plaksutada :) nagu ma oleks suure suure vaeva ära näinud aga nad on tublid ja nendega on hea igast asju teha, kergem, sest nad tahavad seda teha, nad kuulavad mind ja neile meeldib see ...:)

Vahepeal tuli ka comeniuse koosolekul tarka nägu teha... See oli imelik.. Aga, et algusest alata siis...
Hommikuäratus oli 5.50 jah tõsi mu silmaluugidtegid alles kiiks- kääks ja see polnud tore, sest ma olin ju haige kah veel... Kell 6 oli väljasõit... Tund aega sõitsime Cuencasse, sealt tormasime kiirrongipeale, mis sõidutas meid 300 km tunnis Madridi poole pärast tunnist sõitu jõudsime kohale ja siis metroo peale.. See on juba lihtne , nagu vanad kalad Madridi suures metroos :)
Vahetasime kaks korda liini ja olimegi kohal...
Niisiis oli ka väike blond hetk... Kus kohas on euroopa parlament? Mina vaatan ühele poole, tema teisele ja mõtleme, et kas kuskil on midagi mis meenutaks Euroopat.. Mhh, irene otsustab kioskisse küsima minna...
Hetk hiljem hakkab ta kõva häälega naerma.... Hahahaha! Vaata lipud! See ongi meie koht :) naer naer hommikune tudu oli veel silma sees.. Niisiis jalutasime sinna sisse ja saime teada, et nagu Hispaanlastele kohane lükkub algusaeg edasi... Jeee, otsustasime hommikukohvi kuskile jooma minna...pff ärge lootkegi, et hommikul nii vara midagi kuskil lahti on ... Jalutasime ja jalutasime.. Aga lõpuks saime imehead kohvi ja tegin võikud kaasa mis olid imehead...
Kui seal olime oli seal ikka karvaseid ja sulelisi... Kohe hakkasin juttu ajama ühe neiuga põhja Londonist .. See oli tema esimene nädal ja ta oli just tulnud Pariisist, kus ta oli 6 kuud olnud,,,oleks mul ka võimalik niiviiisi reisida ja käia- imeline...
Siis algas meeting... Pfff No way see oli kõik HISPAANIA keeles nagu päriselt? Irene üritas mulle tõlkida niipalju kui vähegi ta suutis aga enamusajast ütles ta, et ta ei saa isegi Hispaania keeles sellest aru... Naersime koguaeg nagu kaks paharetti ja muidugi saime ka riielda " kas te ei saa vait olla?" Irene ütles sorry kui väga me seda ei tahaks ei saa, neiu siin ei oska Hispaania keelt ja ma tõlgin...  Vastu tulid suured vabandused aga siiski enamusajast me tegime nalja mitte ei süvenendud sest see oli suht mõttetu kui aus olla...
Millest seal räägiti..
Milliseid erinevaid programme on olemas, uued sihid ja projektid...
Kuidas juhendaja ja abiõpetaja koostöö peaks sujuma( me leidsime, et me oleme olnud väga asjalikud ja rohkemgi veel) sest enamus kes seal olid ei õpi õpetajaks vaid keelt ja ma ei tea kuidas nad tunde andma peaksid...kui nad midagi õppinud pole...
Siis oli väga igav pikk juhendamine, kuidas teha endale kasutajat ja lisada enda portfooliot (PEL) juhheii ma ei oskagi arvutis midagi teha..
Aga viimane osa oli päris hea.. Söömine...
Mmm erinevad tapased.. Suupisted siis ja joogid ma piirdusin mahlaga Irene aga otsustas veini kasuks...
Nomnomnom, siis tuli Pella me otsustasime ühe kahepeale võtta, sest see oli hiiglams suur ja tapastest oli juba niigi kõht täis... Siis oli aeg puuviljadele ja ka magustoidule.. Õõ... Siis tuli mu juurde üks soomlanna Tamperest... oi hellou i heard you are from Estonia! ja siis läks muljetamine lahti ... nii kift! ja juttu jätkus kauemaks.... Kuni ma tuletasin Irenele nagu muuseas meelde et meil läheb rong varsti uhh kuidas ta ehmatas... paneme Jooksuga !  Jooksuga metroole, teine metrooo, aeg tiksub, kiirrongijaam uhh vale peatus kus see on appi mee jaaääme maha!
Hehee selline tramburai ja paanika läks lahti!

II tund täna..

Success!

Perfect!

Tänase tunni teema oli selline:

Interactive lesson and my computer crashed like usual.. No hay problema! 

Kui kõik ühendatud ja valmis jooksin lapsi tooma , kõik tulid hanerida pidi juba kibeledes..

Õpetaja laud Hispaania moodi, messy hah ;)

Ja ma sain nad pliiatsit tõstma, kui harjutus valmis, enam ei ole mingit karjumist " terminado!" Oh kui õnnelik ma olen... Isegi juhendaja imestas, see ole võimalik, kui korralikud nad on :)